Juba mõne aasta pärast on meil vaja senisest enam oskusi, mis on seotud just eesajukoore arenguga, mängu ja mängulisusega.
Ootuseid tulevikuametitele ja -oskutele kujundab peamiselt digitaalne ja tehnoloogiasektor, mis püüab asendada inimesed masinate ja algoritmidega. Olukorras, kus masinad võtavad üle suurema osa planeerimisest ja töövoogude juhtimisest, jääb inimesele tulevikus peamiselt roll kompleksset lähenemist nõudvates tegevustes. Poliitikate kujundamine ja strateegiate loomine - üldisemalt pikaajalise mõjuga otsused jäävad veel aastateks inimeste teha.
Suured väljakutsed seatakse neile inimestele, kes tehisintellekti, iseõppivaid ja -juhtivaid süsteeme, automaatikat ja roboteid välja töötavad. Tehnoloogiaid arendavates tööperekondades osalevad lisaks inseneridele ja tehnikutele ka disainerid - tööstusdisain, tootedisain, graafiline disain, jt. Uuenduslike lahenduste väljatöötamisse kaasatakse nii täna kui tulevikus laias spektris teadlasi ja spetsialiste ka sotsiaalteaduste ja humanitaaria valdkonnast. Niisiis, pole tulevikuoskused ja -erialad seotud vaid inseneeria ja tehnikateadustega.
Kuna tehnoloogiate kasutamine on nihutanud inimese töö fookuse rutiinsetelt tegevustelt mitterutiinsetele, siis oodatakse inimestelt rohkem kognitiivseid ja metakognitiivseid ehk ajuga seotud tunnetuslikke oskuseid.
Siia rühma kuuluvad selles OECD jaotuses oskused nagu kriitilise mõtlemise võime, loominguline mõtlemine, õppimisvõime ja eneseregulatsioon.
Arvutite ja masinatega konkurentsis püsimiseks peavad töötajad pidevalt õppima uusi oskusi. Sellega seoses on elukestev õpe ja õppimisvõime üks tulevikus - mitmetes valdkondades juba täna - vajaminevaid baasoskusi.
Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused nagu empaatia ja austus on vähemalt sama olulised kui mitte olulisemad oskused kui olla sotsiaalselt vastutustundlik toimetulev korrapärane kodanik.
Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused hõlmavad empaatiat, enesetõhusust, vastutust ja koostöövõimet.
Kolmanda peamise oskuste grupina toob OECD ära füüsilised ja praktilised oskused nagu uue informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused.
Maailma majandusfoorum on mitmetes oma uuringutes ja analüüsides koostanud nimekirju tulevikus vajaminevatest oskustest ja nende muutumisest ajas. Majandusfoorumi aruandes “Tööde tulevik 2020” pakutakse välja viisteist olulisemat oskust. Tabeli teise tulpa on lisatud oskused, mida otseselt arendab mäng ja mänguline lähenemine.
Maailma Majandusfoorum: aastaks 2025 vajaminevad oskused | Oskused, mille arendamisel on oluline roll mängul ja mängulisusel |
|
|
Eesti haridusvaldkonna kõige üldisem ja hõlmavam visioon ja strateegia on kirjeldatud Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035.
Selles dokumendis toodud tulevikupädevuste nimekirjas kajastuvad üldjoontes samad oskused, mis ära loetletud ka OECD ja Maailma Majandusfoorumi ülevaadetes. Eesti haridusstrateegia peab oluliseks tulevikupädevuste arendamist koos aine- ja erialateadmistega.
Tulevikupädevused on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad toime tulla üha keerukamas kiiresti muutuvas maailmas.
Sotsiaalne intelligentsus
Innovaatilisus ja kohanemisvõime
Õppimine ja mõtestamine - võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust
Kultuuridevaheline pädevus - võime tegutseda eri kultuurikontekstides
Mudeldav mõtlemine - oskus töötada suurte andmemahtudega
Andmekäsitlusoskus ja andmepõhine tegevus
Uue meedia kirjaoskus ja virtuaalne koostöö
Valdkondadeülesus ja lõimitus
Disainmõtlemine
Toimetulek kognitiivse koormusega